Nimelt ühel
päeval arvas Sambla-Juku, kes elas metsas, et tal on seal igav ja ta
otsustas, et jalutab pisut ringi. Endale märkamatult oli ta jõudnud ühe
talumaja õuele. Seal polnud kedagi kodus. Kõik uksed olid suletud,
ainult kuuri uks oli paokil. Sambla-Juku piilus sealt sisse ja talle
hakkas silma üks imelik asi. Ta ei osanud arvatagi, mis see on, sest ta
polnud vana pesumasina trumlit kunagi oma silmaga näinud. Kuid talle
hakkas see meeldima ja ta otsustas selle õue tuua. Kuuris hakkasid talle
silma ka ühed vahvad päikeseprillid ja kuna päike eredalt paistis, siis
olid prillid vägagi asjakohased. Lisaks vedeles kuuri ukse juures maas
üks vahva müts, mida Sambla-Juku kohe pähe proovis ja kuna see
talle sobis, siis läks müts ka asja ette. Niimoodi ta seal siis varustas
ennast ja proovis pugeda ka pesumasina trumlisse. Sealt me ta siis
avastasimegi. Sambla-Juku oli pisut üllatunud, kui me ta leidsime. Talle
meeldis pesumasina trummel väga, kuid ta ei olnud sugugi kade ja arvas,
et kui tema seda päriselt endale ei saa, siis võib sinna sisse ju lilli
istutada ja nii saabki unustatu uueks teha.
Niisugune lugu
siis meie Trumli-Jukuga, mille meisterdasid õpilased Daivid Novikov,
Reigo Peigolainen ja õpetajad Ene Viilma ja Aive
Nõupuu.
Nutikas ja leidlik töö. Sobib aia ehteks.
ReplyDelete